Robin arvutab
27 Dec 2015 Leave a comment
Mitu aega tagasi mina ütlesin Robinile, et vahel on lihtsam arvutada, kui võtad näpud appi. Praeguseks oskab ta 5 piires ilusti arvutada ja ka 6-7ga saab kergemad tehted tehtud. Tasa ja targu edasi 🙂 Minu väike tublikene on igal juhul!
Jõulud
24 Dec 2015 Leave a comment
Soovime oma pere poolt kōikidele lugejatele mōnusaid pühasid! Kuigi ma pean tunnistama, et eriline “jōuluinimene” ma pole ja see lumepuudus suurt jõulutunnet ka ei tekitanud, siis kinke saada ja teha on ikka vahva. Ja mõnus on, et Raido on ka natukene rohkem kodus. Robin säras oma kinke nähes ja sel aastal on mul hea meel, et asju ei olnud palju aga need olid kõik talle väga meelepärased.
Seda selfi-asja me ei oska ikka üldse.. Aga vähemalt fotomälestus on olemas 🙂
Eee, Kristi, sul on püksid vist millegagi koos?
22 Dec 2015 1 Comment
Kui beebid sünnivad, siis nad ei tee väga paljusid asju. Mida nad aga KINDLASTI teha oskavad on magamine, kakamine, söömine ja krooksumine. Kui see väike imearmas beebipambukene suuremaks kasvab, siis õpib ta igasuguseid asju ka vaikselt tegema. Näiteks oskab kohe 5-kuune Henri keerata üle mõlema külje, vahetada käsi asjade hoidmisel, närida palju, liikuda natukene tagurpidi, naerda, jutustada, KRIISATA, kuristada kurgus tatti (jep). Lisaks oskab Henri ühte asja veel ÜLIHÄSTI teha ja selleks on oksendamine! Kuigi viisakas vist oleks öelda ”piima tagasi ajamine”. Asi mida teevad vist päris paljud beebid, kuid mis minu jaoks on täiesti uus värk, sest Robin nii ei teinud.
Hommikuti ma ärkan üles ja tunnen, et külje alune on veits märg. Okei, Henri jäi rinnal magama ja vahepeal magades oksendas meid mõlemaid täis. Oeh. Endale puhtad riided, talle puhtad riided, meie küljealune tekikene pessu (magan tekid külje all, sest ma ei suuda iga päev linasid pesta). Tuleme elutuppa, vahetan riided ära, ootame kuni teised ärkavad ja toimetame. 99% oksendab Henri mind tunni jooksul uuesti täis. No.. okei, suurem osa läks põrandale, pole hullu. Teen põranda puhtaks, hindan oma riiete olukorda ja peaaegu alati mõtlen, et pole mõtet neid (veel) vahetada. Ja õigesti teen ka, sest muidu ma vahetaksin iga päev riideid vähemalt 5 korda. Üks päev vahetasin pükse 6 korda – viimased olin jõudnud juba ära pesta ja kuivatisse panna ning sain uuesti need panna, mis hommikul esimesena olin pannud jalga.
Päeval on täiesti tavaline, et Henri sööb ära, ma liigutan teda natukene ja ta oksendab pool toitu välja. Praegu näiteks istun ma diivanil ka ilma pikkade püksteta, sest KEEGI oksendas need nii täis, et ma pidin lausa pesema minema – jalad olid lihtsalt kleepuvad.. Ilus eks? Tavaliselt ma peale iga oksendamist ei viitsi end pesta, sest noh.. siis ma oleks duši all 4-5 korda päevas ja nii palju vaba aega mul nüüd ka pole. Lisaks sellele olen ma tegelikult loobunud kodus ka pükste vahetamise suurem osa ajast. No ei ole mõtet. Õhtul pean aga riided kõik alati pessu panema, sest nad lihtsalt haisevad okse järgi.
Seega nii on. Nagu nendes USA filmides – ma olen koguaeg kuskilt oksene! Kui ma ei ole kuskilt oksega koos, siis on mul ALATI kuskilt ilane, sest Henri ilastab ka meeletult. Nüüd õnneks naaaatukene vähem, sest tal 2. hammas ka lõikus eelmine nädal. See ilastamine on talle endale ilmselt tüütum, kui mulle tegelikult, sest selle vastu ei aita põlled ka üldse. Need on kohe läbimärjad. Lisaks, kui tal põll kaelas on, siis ta närib ja lutsutab seda tavaliselt. Nii ma vahetan tal riideid päevas triljon korda ja sellepärast meil ei olegi pesukorvides kunagi tühjus ja pesumasin uhab terved päevad ning ma tunnen end oksese pesukatana..
Kuna me täna perearstil käisime, siis ma kurtsin talle ka, et huvitav kaua see meeletu oksendamine veel kestab. Kuna Hentsukesel on ju ka gaasid ja see kõhukene käib tal läbi nii korra nädalas, siis ilmselt on need asjad kõik omavahel seotud. Gaasirohi eriti ei aita aga samas pole need ka sellised, et ta hullult röögiks. Pigem lihtsalt sipleb meeletult ja punnitab, mis omakorda võib vahepeal segada magamist. Igal juhul proovin ma talle 2 nädalat anda Biolatte probiootikume ja siis vaatame, kas on mingi edasiminekut. Perearst arvas, et ehk peaks meid saatma lastearstile läbivaatusele aga samas eks see oksendamine on beebidel ikka pigem üsna tavaline asi. Kuna Henri kasvab ilusti, siis pole ka muret, et ta oksendab endal kõhu koguaeg tühjaks. Sellega muret pole!
Seega 5-kuune (jajah, 2 päeva pärast) Henri kaalus täna 7930g ja oli 69cm pikk. Vaatasin huvipärast järgi, et sama vanalt oli Robin kilo kergem ja lausa 4cm lühem. Henri tundub mulle endale ka üsna suur poiss aga eks nii hea toidu peal kasvabki suur laps 🙂 Samas on ta väga tegus ja tragi. Keerab ja liigub igat pidi aga mitte veel edasi. Proovib muidugi küll. Igemed sügelevad, nii et midagi on tal pidevalt suus AGA lutti ta niisama ei taha. See sobib ainult turvahällis kolmeks minutiks või vankris uinudes. Ega me seda pressi ka muidugi, sest öösel ta ei taha seda üldse ja õnneks ainult rinna otsas ei maga ka.
Hoolimata oksestest riietest, olen ma muidugi õnnelik. Henri on nunnu. Robin meeldib talle NII VÄGA ja ta kohe naerab, kui vennat näeb. Robin teeb talle nalja ja laulab ning siis õpetab mind, et ”näe emme, kui nii teed, siis ta naerabki”. Vahva 🙂
Avalik imetamine
18 Dec 2015 2 Comments
Kulmud juba kerkisid. Pilgud käivad mööda tuba ringi. Mõtteid on palju erinevaid. Väga palju arutatud teema, mis alat kirgi kütab. Ikka ja jälle.
Ma olen juba varem sel teemal rääkinud. Ilmselt siis, kui Robin veel rinnalaps oli ehk päris mitu aastat tagasi. Nüüd Henri ajal olen ka kindlasti maininud, et minu arust on imetamine ÄGE ja imetage kus iganes te tahate ja millal iganes te soovite. Aga kõik nii ei arva.
Paljud inimesed ütlevad, et see on ikka juba liig. Piinlik kohe. Ei tea kuhu vaadata. Issand, kui suured NIBUD! Appi, noh, liputab niimoodi oma rindadega. Üks ”naljavideo” ka ringles, kus oli lausa punkt, et ju need emad selleks tittesid teevadki, et siis saab oma rindu näidata. Kui keegi päriselt on nii teinud, siis.. no siis ma ei oskagi sellist asja kommenteerida.
Minul on selle imetamisega aga selline lugu, et nagu öeldud mind see EI häiri üldse. Ma võiksin ise ka ilmselt imetada kus iganes vaja on AGA ma ei tunne end üldse ka halvasti, kui ma lähen seltskonnast eemale imetamise ajaks. Minu jaoks näiteks ei ole see mingi probleem istuda ka kuskil wc-s ja imetada. Olgu, kui see haiseb ja on must, siis muidugi aga noh.. ega ma üldiselt ei käi kohtades, kus on sellised tualetid ka. Ma ei pea aga enda jaoks seda kuidagi kohutavaks asjaks, kui ma imetan wc-s. Ma ei tunne, et mu lapsukesele oleks liiga tehtud ega mulle. Vahel on lihtsalt, nii et suures seltskonnas on imetamine keerulisem. Asi pole selles, et teised vaataks aga selles, et laps ei suuda üldse normaalselt süüa – nii palju on vaja ringi vaadata, kõik on nii põnev.
Siin tuleb jälle mängu see, et ”no aga pane talle siis mingi lina näkku”. Tõsi, varem kogu aeg paningi sellised valge tekikese peale ja mure lahendatud. Nüüd on Henri juba nii suur, et ta tahab pidevalt hoopis seda tekki endale näkku tõmmata ja siis ta proovib hoopis seda süüa ja hakkab sellega mängima. Lõpuks on, nii et mina istun, rind paljas ja LIPUTAN ning Henrikene mängib seal omaette oma tekiga. No ei ole niimoodi sellel pointi. Ma parem lähengi kuskile tualetti ja imetan seal kiiresti ära. Ma ei tea, kuidas teiste lastega on aga Henri sööb küll väga kiiresti.
Imetamise tõsised fännid tahavad imetada igal pool. See on minu arust nende õigus. Imetage poekassas, restoranis, teatris, autos, rannas.. Nemad aga tunnevad, et neile tehakse liiga, sest vahel inimesed tulevad kurjustama. Ja siis? Saadke pikalt need inimesed. Ausalt? Keda huvitab, mida ütleb suvaline inimene sulle. Talle ei meeldi su PALJAS KEHA? No sinna pole midagi teha. Ära tee lihtsalt välja. Ütle talle viisakalt või ebaviisakalt midagi ning ela oma elu edasi. Ei ole ju mõtet hakata nutma ja kurvastada. Meie ümber on alati inimesi, kes ei ole sinuga kõiges ühel nõul. See ei muutu kunagi. Ainus, mis sa teha saad, on muuta enda suhtumist.
Mina olen ka imetanud üsna igal pool. Autos, rannas, kohvikus, WC-s lausa korduvalt, külas.. üldiselt ma ikkagi lähen eemale. Nagu ma ütlesin, siis mitte sellepärast, et teised isegi imelikult vaataksid, vaid sellepärast, et Henril ja minul on vahel täitsa mõnus seltskonnast 10 minutit eemal olla ja kahekesi pikutada. Minu sõbrad on kõik väga toredad ja avameelsed ning nemad kindlasti ei ütleks, et DSSISAS KRISTI, tissid ripakil, kamoon! Kuid ma ise ei tunne vist, et hirmus raske on mul minna kuskile magamistuppa või natukene eemale imetamiseks. Kui ma olen ainult enda sõbrannadega, siis ma muidugi ei viitsi eriti minna aga kui seltskonnas on ka nende sõbrannade mehed, siis ausalt ma ei tunne piinlikkust aga ma lihtsalt ei tunne ka vajadust kohe seal samas imetada. Muidugi kui oled näiteks, ma ei tea, rannas, siis ma keeraks selja või paneks tekikese peale ja imetaks aga kui me oleme külas, siis on ju peaaegu alati olemas teine tuba.
Ühesõnaga. Mulle tundub, et natukene liiga suureks on see asi aetud kuidagi. Imetamine on armas. Avalik imetamine on normaalne. Kui keegi nii ei arva, siis ega temaga vaidlemine seda arvamust ilmselt ei muudagi. Küll inimene jõuab ise selle arvamuseni või surebki arvates teisiti. Pole hullu, elu läheb edasi! Laps tahab süüa saada ja ema annab talle süüa. Kuidas ja kus ta seda teeb, see on tema enda asi. Kuid ei pea nüüd päris pisarad silmas ka ringi käima, et oi kuidas tehakse liiga.. Minu arust pole asi üldse NII hull nüüd..
Aga lõpetuseks ütlen ma ikkagi siis nendele, kes avalikku imetamist taunivad, et olge nüüd inimesed. No kamoon, natukene paljast ihu. Terve maailm on paljas. IGAL POOL on keegi poolpaljalt ning selle üle ei tee pooled teist ju teist nägugi. Kui sulle see aga tõesti üldse ei meeldi, see tekitab sinus kohe ebameeldivust ja sa ei oska kuidagi olla, siis ütle viisakalt seda seltskonnas olevale inimese. Kui see olukord on näiteks restoranis, siis vaheta lihtsalt kohta, et sa seda ei näeks. See ei tähenda, et ”sina andsid nüüd alla”. See tähendab seda, et sa oled normaalne inimene ja saad aru, mis moodi on mõistlik käituda. Mina ei ole vist kordagi näinud ema, kes imetaks niimoodi, et KÕIK ikka kogu aeg näha oleks. Kui ka korraks on, siis pole ju hullu – kui sa oled naine, siis ÜLLATUS, sul on endal ka SAMASUGUSED asjad keha küljes! Kui sa oled mees, siis ÜLLATUS, su naisel on ka sellised asjad ja nendega sulle ju küll meeldib mängida..
Mina imetan seal, kus tuju tuleb ja vastavalt olukorrale. Kuna ma ei kanna imetamisrinnahoidjat, siis pigem natukene eemal teistest, sest ma pean veits rohkem enda ihu näitama. Teine kord aga kui mul on seljas mingi hästi ”kinnine” kleit, siis mul on vaja see lausa imetamiseks seljast ära võtta. Ma ei tee sellest ka eriti numbrit, sest mis see lisaminut ikka nüüd nii väga muudab. Üldiselt aga olen ma saanud enda asjad niimoodi sättida, et ma ei peagi väga kuskil kaubanduskeskuses imetama. Ja kui isegi pean, siis isegi imetamistoad on meil ju poodides olemas.
Kui aga häda on käes olnud, siis ma olen imetanud ka, nii et kleidi saba tõstsin suvel üles, istusin vastu suvalise inimese aeda tõesti peaaegu paljalt ja imetasin. No Henri röökis meeletult lihtsalt, palav oli väga ja mul polnud mitte kuskile minna. Keegi ei läinud mööda aga kui ka oleks, siis mul oleks üsna suva olnud. Oleks näppu vibutanud, ma oleks vastu võib olla vibutanud mõnda näppu.. Noh, olenevalt tujust..
Ei ole kõige parema ülesehitusega postitus aga ma arvan, et minu mõte sai selgeks. Oleme kõik ikka inimesed. Arvestame KÕIK teistega. Imetamine on normaalne aga kui sinu vastas istub ikkagi inimene, kelle kodus on räägitud paljast ihust kui kohutavast tabust, siis ei saa midagi teha, et ta tunneb end ebamugavalt. Me kõik peame oleme valmis natukene kompromisse tegema ja.. rahu majas. Äkki lausa maailmas! 🙂
kristipere 
Recent Comments