Henri 1a6k

Uskumatu, kui kiiresti aeg läheb. Alles oli Henri poole aastane, siis juba aastane ja nüüd juba ÜKS JA POOL!

Henri on kogu aeg olnud selline mõnus laps. Ei saa öelda, et meil oleks nüüd olnud kuidagi väga-väga lihtne temaga aga ei saa kurta ka. On olnud raskemaid perioode ja kergemaid perioode, kuid Hentsu ise on alati olnud väga nunnu ja tore poiss! 🙂 Kuid natukene täpsemalt ka.

Magab Henri ühe päevaune juba mitu aega. Keskmiselt 1,5-3 tundi. Täna näiteks 4,5 tundi ja siis ma pidin ta äratama. Ta on haiguse tõttu üsna väsinud, nii et puhkas natukene järele. Magab enda voodis, meie toas. Magama jäämisega on lood kuidas kunagi. Enne haigust jäi väga ilusti ise magama. Praegu vahel jääb ise, vahel tahab enne piima juua. Mina üldiselt tema kõrval seal toas ei ole, Raido ikka vahel on. Õhtuti läheb magama 20:30 paiku ja ärkame umbes 8. Vahel magame 9ni, nüüd haiguse tõttu oleme ka kell 7 juba ringi tuigerdanud.

Sööb Henri pigem üsna hea meelega aga samuti – haigus on praegu natukene oma töö teinud. Kuna tal ka olid suus villid, siis joogijogurt oli hea asi, mida anda ja nüüd ta vist ainult seda tahakski. Üldiselt ma ikka niisama ei anna ja pigem peale toitu, kuid vahel on mõistlikum alla anda 🙂 Muidu on ta lemmikud vist pigem erinevad supid ikka. Lõhesupp, kanasupp, frikadellisupp. Liha kohta ma ei oska kommenteerida, kuna me kodus väga vähe sööme konkreetselt liha. Veisehakkliha sööb toidu sees küll. Kanaga on suhted sellised, et oleneb täiesti tujust. Täna sõime kanapastat ja läks kõik käiku. Kanapastat sööbki ka üsna hea meelega, samuti muidugi värsket kurki, muna, peekonit, neljavilja putru, jäätist! See viimane on muidugi absoluutne lemmik ja minu arust Raido annab neile jätsi liiga tihti aga mis ma siin keelata ka saan, kui ma ise vahel alles siis koju jõuan, kui lapsed magavad. Ja tegelikult ma olen pigem üks nendest emadest, kes üleliia palju ei muretse ka. Kui päeval on juba kaks toidukorda soojad, soolased ja korralikud, siis on täitsa okei. Joogi osas armastab Henri vett ja joogijogurtit, mahla meil kodus väga tihti ei ole. Ükskord jõi kõrrega minu cocat ja ehmatas väga ära. Samas mingisugust Eesti õunalimpsi on ka proovinud ja seda oleks ikka veel tahtnud. Aga ei saanud :)Süüa oskab Henri ise nii lusika, kui kahvliga juba tükk aega. Ikka kukub vahel toitu sülle ja lendab põrandale aga see on paratamatus.

Iseloom on Henril kange. No ikka väga kange. Ta on hästi tore, rõõmus, leplik ja nunnu laps aga tal hakkas see kohutav kahene juba üheselt pihta lihtsalt. Tal on MEELETU vajadus ikka iga oma tahtmine saada ja ta jonnib kõige ehtsamas mõttes üldse. Kui Robin oleks niiimoodi teinud, siis ma oleks vist hulluks läinud aga Henriga ma küll vahel vihastan aga enamasti lihtsalt.. ma ei teagi.. ei lase sel kuidagi end häirida? Pakun muud tegevust, proovin tähelepanu mujale juhtida aga kui ikka ei aita, siis lasen tal jonni ära jonnida, võtan sülle või teen pai ja elame oma elu edasi. Aga no MILLISED häälepaelad sellel lapsel on. Ja liigutused! Käed paneb näo ette, keerab sulle solvunult selja, jookseb seina äärde seisma, paneb pea vaiba sisse peitu.. Oh, draamat jätkub. Ja siis tuleb ja naeratab. Ütleb OPA ja ronib sülle ning hakkab naerma. Oh seda väikese inimese väikest elu 🙂

Hommikujooga 🙂

Protected: Elu

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Password:

Tuulerõuged

Reedel oli meil mõlemal Raidoga tööl hästi kiire ja palju vaja teha ning me palusime naabrinaisel Robini lasteaiast koju tuua, sest lapsehoidja oli nagunii meil. Kuna lasteaed jäi koduteele, tõigi naabrinaine Robini koju ja ütles mulle veel, et Robin olevat kurtnud, et niiii külm on. Mõtlesin, et teeb nalja või lihtsalt väsinud pikast nädalast. Õhtul kell 21 kraadisin Robinit ja tal oli 38,2 palavik. Robini jaoks on see pigem väike palavik ja tal oli enesetunne üsna tavaline. Oli küll unisem aga ei kurtnud midagi peale peavalu. Panin need kõik külmade ilmade ja suure lumes hüppamise arvele ning Robin läks magama. Andsin talle igaks juhuks ibukat ka, sest tal pea ikkagi valutas.

Öösel käisin ja vaatasin Robinit paar korda ja ta oli küll soojem aga mitte väga kuum. Magas üsna hästi ja ma sellest palavikust suurt numbrit ei teinud. Laupäeva hommikul ärgates oli ta ikka selline mõnus sossu ja kui hakkasin teda diivanil kraadima, siis leidsin kõrva tagant punnikese koos villiga. Mõtlesin, et ehk mingi niisama punn aga sisetunne ikka käskis särki kergitada ja selja peale vaadates oli selge, et mis siin majas nüüd toimuma hakkab.

Saatsin Raido apteeki rohelist tooma ja ise jäime koju edasisi punne ootama. Raido tõi ka seda vahtu, millest mina olen hästi kahetisi kommentaare kuulnud – osadele ei sobi üldse, osadele aitab väga hästi. Mina tegin alguses Robini rohelisega kokku, et siis on näha palju punne juurde tuleb. Robin eriti ei kurtnud ja punne väga palju polnudki. Jooksis ja mängis nagu ikka. Õhtuks oli olukord nats kehvem ja punne üsna mitu aga väga ei sügelenud. Joogi sees andsin talle Zyrteckit ka ja tundus, et saame öösel ka hakkama.

Pühapäeval ehk täna mind ei olnud hommikul kohe kodus. Ma läksin kell 7 ära ja siis magasid kõik rahulikult. Öösel kell 2 Robin tahtis üles tõusta küll aga see vist oli lihtsalt mingi uhhuu juhus, sest ta vahel keset ööd arvabki, et on hommik ja siis vaatab tund aega lakke. Väike palavik oli tal ka aga mitte üle 38. Ma tavaliselt teda väga palju kraadima ei pea, vaid saan kukalt ja pead katsudes aru, et mis temperatuuri kanti see jääb. Kuna tavaliselt 38,5 paiku me anname alandajat ja varem mitte, siis pole eriti vahet, kas see palavik on 37,5 või 37,8 minu arust..

Päev on aga möödunud vahelduva eduga ja suur osa ajast kulus Robini tupsutamisele ja vahuga määrimisele. Punne on juurde tulnud üsna palju, ville on üsna väikesel osal, enamus on ikka uued punnid, nii et oodata on, et järgnevad päevad saavad olema rasked. Palavik on tal 37 kanti olnud täna, kuid tal on enesetunne olnud ses suhtes ikkagi natukene kehv, et esiteks ta ju ülekere kiheleb ja sügeleb, teiseks on tal natukene jahe ja kolmandaks tal on suus ka kaks punni ja need segavad söömist. Oleme täna teinud, nii et rohelist paneme uutele punnidele ja vahtu paneme nendele, mis juba katki läinud aga kärna peal veel pole. Robin ise on VÄGAMEGAHÜPER TUBLI ja ei kraabi ise üldse. Kui väga hulluks läheb, siis tuleb silmad märjad ja ütleb lihtsalt, et niiiiii väga sügeleb ja siis jahutame teda ning proovime hakkama saada. Villidega punnidele kasutame vahtu, sest nendele pidi roheline kipitavalt mõjuma.

Praegu on kell 22 ja Robin magab aga olen valmis, et öö saab olema raske. Tegelikult on tal meeleolu ikkagi üsna hea ja olukord on täitsa okei, kuid emasüda valutab meeletult. Henrile ma veel ei taha mõeldagi.. Tema hetkel veel on punnivaba.

Tõsiselt rõve haigus ja ma ei saa aru, miks seda vaja on.

Täiendus: kell on 22:02 ja Robin sonib läbi une: ”need punnid sügelevad, seda vahupudelit on vaja, on vaja, on vaja, on vaja, seda pudelit, pudelit, pudelit on vaja..”